Artikkel on varem avaldatud ajakirjas Tervendaja, märts 2015 väljaandes.
Avaldatud toimetaja loal.

Kevad on lähenemas. Üks, mis meid siis toast välja kisub, on lõhnad: kõigepealt tärkav muru, rohetama hakanud kask, õitsev toomingas ja vaigune mänd, siis sirel ja jasmiin ning värskelt niidetud hein… Tunneme alateadlikult, et neil lõhnadel on tervendav võlujõud. Sellele tuginebki aroomiteraapia. Eeterlikel õlidel on needsamad omadused mis taimedelgi, millest neid saadakse, kuid nende mõju on palju tugevam. Väidetakse koguni, et erinevalt tabletist ei mõju aroomid haiguse tagajärgedele, vaid esmapõhjusele. Nende ülesanne pole niivõrd summutada valuaistinguid, kuivõrd pehmelt ja loomulikult taastada organismi rikutud tasakaal. Aroomiteraapia süsteemne ja õige kasutamine stimuleerib organismi sisemisi reserve ning häälestab seda haigustega võitlema. Kuigi paljud peavad aroomiteraapiat seniajani isevärki maagiaks, tunneb tänapäeva teadus selle toimemehhanisme juba päris hästi.

Aroomiteraapia sünnilugu ulatub enam kui 3500 aasta tagusesse aega, kui egiptlased hakkasid põletama aromaatsetest puudest, taimedest ja vürtsidest tehtud viirukit. Vanad egiptlased uskusid nimelt, et viirukisuits kannab nende palved ja soovid otse jumalateni. Egiptlased teadsid taimedest palju ning kasutasid oma valitsejate balsameerimiseks muu hulgas seedripuud, nelki, kaneeli, galbani-vaiguputke, mürri, nardi ja kadakamarju. Kui hauakambrid XX sajandil avati, oli neis aromaatsete taimede lõhna ikka veel tunda.

Egiptlased avastasid tõenäoliselt esimesena aroomiõlide ja õlisegude raviomadused. Vaarao Imhotep (2780–2720 eKr) õhutas arste ravima haigeid õlide, taimede ja aromaatsete taimedega ravima ning iidsete tekstide järgi otsustades kasutati Egiptuses eeterlikke õlisid kõikide tõbede vastu, alustades podagrast ja lõpetades vaimuhaigustega.

Egiptlased armastasid end ka lõhnastada: pidustuste ajal kandsid naised peas loomarasvast ja aroomiõlidest tehtud koonuseid, mis vabastasid meeldivat lõhna, sedamööda kuidas päikese käes sulasid.
1539–657. Kristuse-eelse aastani õppisid egiptlased end üha paremini eeterlike õlidega ravima ja neid kosmeetikas kasutama, kuni hakkasid viimaks valmistama parfüüme. Paarsada aastat enne Kristuse sündi peeti Egiptuse lõhnatööstust Lähis-Ida parimaks. Egiptuse parfüümiloojad olid oma meisterlikkuse poolest lausa nii kuulsad, et kui Julius Caesar pärast Egiptuse Rooma naasis, loobiti Caesari ülemvõimu märgiks rahva hulka lõhnapudeleid.

Kreeklasedki õppisid lõhnade kohta kindlasti palju just egiptlastelt, kuid sellest hoolimata omistab kreeka mütoloogia lõhnatarkuse maaletoomise jumalatele. Ka kreeklaste silmis polnud aroomiõlid pelgalt kosmeetikavahend – meditsiini isaks peetav Hippokrates suitsutas taimeõlisid just nende tervistava toime pärast. Kui kreeka parfümeer Megallus segas kokku mürri ja rasvõli ning valmistas parfüümi, mille nimetas megaleioniks, selgus, et ka seda sai kasutada nii lõhnana, põletikuvastase nahahooldustootena kui haavu parandava määrdena.

Hiljem rajasid roomlased oma impeeriumi juba egiptlaste ja kreeklaste teadmistele. Millalgi 50.–70. aasta vahel kirjutas kreeka arst, farmakoloog ja botaanik Pedanius Dioscorides viieköitelise entsüklopeedia „De Materia Medica“, milles tutvustas ligi viiesaja taime raviomadusi. Dioscorides tundis huvi ka destilleerimise vastu, kuid eraldas taimedest üksnes aromaatset vedelikku ega tegelnud eeterlike õlidega.

Eeterlike õlide destilleerimises toimus läbimurre XI sajandil, kui Pärsia päritolu teadlane Avicenna leiutas auruga destilleerimise, mille puhul taimeaur liikus mööda toruspiraali vastuvõtjasse ning jahtus tõhusamalt. Sestpeale hakati eeterlikele õlidele ja nende raviomadustele rohkem tähelepanu pöörama.
XIII sajandiks sündis farmaatsiaäri ja eeterlike õlide tootmine sai sisse õige hoo. Kui XIV sajandil puhkes katk, mis tappis miljoneid inimesi, kasutati selle tõvega võitlemiseks mitmesuguseid ravimtaimi. Arvatakse, et mõned parfüümimeistrid pääsesid katkust eluga ainuüksi seepärast, et puutusid nii tihedalt kokku aromaatsete taimedega. XV sajandil destilleeriti eeterlike õlide saamiseks üha enam taimi, muu hulgas viirukit, kadakat, roosi, salveid ja rosmariini, ning sajandi lõpupoole avaldati ka suur hulk taimeraamatuid.

XVI sajandil võis eeterlikke õlisid osta juba apteegist ja parfümeeriat hakati pidama kunstivormiks. XIX sajandiks oli lõhnatööstus muutunud nii tähtsaks, et naised kandsid oma lemmiklõhna lausa juveliiri valmistatud pudelikesega kaasas. XIX sajand oli tähtis ka seepärast, et teadlased suutsid eraldada eeterlikest õlidest tähtsaid koostisosi, mille abiga hakati valmistama sünteetilisi kemikaale ja ravimeid.
XX sajandil tekkis prantsuse keemikul René-Maurice Gattefossél huvi selle vastu, kuidas eeterlike õlidega haigusi ravida. Algul keskendus Gattefossé pigem nende lõhnaomadustele, kuid teadlase uudishimu eeterlike õlide ravivõimete vastu kasvas pärast seda, kui ta oli kõrvetanud kätt ja pistis selle lähimat vedelikuanumat otsides lavendliõlipurki. Põletus paranes kiiresti ja mehe käele ei jäänud ühtki armi. Nii kirjutaski ta 1928. aastal artikli, milles kasutas aroomiteraapia mõistet ja toetas mõtet, et eeterlikke õlisid tuleks kasutada tervikuna, ilma et neid lagundataks algaineteks. 1937. aastal andis ta välja sellekohase raamatu, mida avaldatakse ja loetakse ka nüüdisajal innukalt.

Tänapäeval püütakse nii kosmeetikas kui ravis kasutada üha enam looduslikke aineid. Eeterlike õlide tarvitamine pole kunagi lakanud, kuid teaduse areng surus aroomiõlid tagaplaanile. Nüüd, kui inimesed muutuvad päev-päevalt teadlikumaks sellest, kui halbu kõrvalmõjusid võib olla sünteetilistel ainetel, on paras aeg pöörata pilk uuesti iidsete ilutoodete ja ravimite, aroomiõlide poole.

Vana-India brahmaanidel oli tava elu mälestusväärsetel hetkedel nuusutada mingit konkreetset lõhna.
Nukruseviivul hingasid nad siis sisse kunagise õnneaja lõhnu ja nende tuju paranes kiiresti. Eksperdid kinnitavad, et inimkeha reageerib sissehingatud eeterlikule õlile lausa kolme sekundi jooksul. Aroomiõlide inhalatsioon suurendab keha loomulike valuvaigistite ja tujuparandajate, endorfiinide, neurotransmitterite ja antikehade tootmist. See omakorda tugevdab immuunsüsteemi, tekitab üleüldise heaolutunde ja tervendab kogu keha.

Aitavad isegi kõhnuda

Ameerika teadlased avastasid, et meeldivad lõhnad võivad aidata lahti saada liigsetest kilogrammidest. Nad tegid katse, milles osales tuhandeid naisi, kes soovisid kaalu vähendada, ning leidsid, et piparmündilõhn soodustab kõhnumist. Seejuures pole tarvis loobuda lemmiktoiduainetest: piisab sellest, kui tilgutatakse randmele natuke piparmündiõli ja hingatakse selle lõhna päeva jooksul sisse. Uuringust selgus, et piparmündiõli nuusutanud inimesed tarvitasid nädalas 1800 kilokalorit vähem kui enne katset.
Hispaania füsioloogid selgitasid välja, et rasvased ja magusad toidud aktiveerivad meeldivaid aistinguid juhtiva ajukooreosa, seetõttu ongi maitsvatest asjadest nii raske loobuda. Aga sedasama piirkonda saab aktiveerida ka meeldivate lõhnadega. Kui tahate heaolutunnet, kuid soovite hoiduda ülearustest kilokaloritest, siis süüdake lihtsalt magusa lõhnaga aroomilamp. Jaapani teadlased kinnitavad, et kõhnuda saab ka pipra- ja greibilõhna sisse hingates, sest need aroomid stimuleerivad rasvapõletust soodustavate hormoonide eritumist.

Eeterlikke õlisid on kosmeetikavahendina kasutatud vaaraode ajast peale. Ka tänapäeval võib neid segada massaažiõlide, kreemide, toonikute, šampooni, dušigeeli ning näo- ja kehamaskide hulka. Kui tahate rikastada oma šampooni või dušigeeli, laske enne pesema hakkamist teelusikatäie šampooni või geeli hulka kaks kuni neli tilka õli. Pärast õliga segatud šampooni võite kasutada palsamit. Näo- ja kehamaskide teelusikatäiele tuleb lisada kolm kuni viis tilka õli. Kui mask hakkab nahal pisut kipitama, ei tasu lasta end sellest heidutada, sest see annab märku õlide aktiivsusest. Teelusikatäie kreemi ja tooniku hulka pannakse kaks kuni neli tilka aroomiõli. Kreemi võib valmistada ka varuga, kuid see tuleb kasutada ära nädala jooksul, enne kui aroomiõli kasulikud ained sellest lenduvad.

Eeterlikku õli ostes otsige kindlasti etiketilt infot selle kohta, kas toode sisaldab ikka 100 protsenti naturaalseid eeterlikke õlisid, samuti peavad olema kirjas kõigi kasutatud õlide nimed. Aroomiõli tuleb hoida ühtlasel temperatuuril tumedast klaasist nõus, sest päikesevalgus võib muuta selle koostisosad mürgiseks.

Kuidas leida õige aroom?

Aroome valima minnes on soovitatud kaasa võtta kohvipurk ja nuusutada aeg-ajalt selle sisu. See võimaldab anda haistmisele puhkust, et teha lõpuks õige valik. Hiljem lülitage sisse alateadvus. Hoidke iga meeldima hakanud pudelit vähemalt minut aega käes ja esitage alateadvusele küsimus: „Kas see on minu aroom?“ Kui suudate häälestuda vajalikule lainele, annab alateadvus vastuse. Näiteks võite õige valiku puhul tunda soojust.
Ja veel üks vihje: on teada, et parfüüm sobib inimesele sel juhul, kui too lakkab pärast nahale tilgutamist seda juba mõne minuti pärast enda juures tundmast. See on seletatav asjaoluga, et oma keha lõhna ei tunne me üldse.
Ka aroomiõlimassaažis käinud teavad rääkida, et kui seansi ajal kasutatakse õigeid õlisid, siis asjaosaline ise neid varsti enam ei tunne, kuigi teistele on ta nagu liikuv eksootiliste lõhnade bukett.

Loodetavasti ei osta enam keegi endale lõhna pelgalt reklaamikampaania ärgitusel. Halba enesetunnet ja suhetes tekkivaid probleeme ei osata kokku viia uue üleshaibitud lõhna kasutamisega. Ostetud lõhn pole sellepärast veel halb –see lihtsalt ei sobi tollele inimesele.
Neile, kes soovivad mingis valdkonnas edu saavutada, on oskus parfüümi valida väga tähtis. Määravaks saavad vahel just pisiasjad. Inimese lõhn pole üksnes tähtis kuvandi element, vaid ka lähedal viibijate mõjutamise vahend.

Igaühel on talle ainuomane lõhn, mis tuleneb nahas paiknevate näärmete eritistest. See jagab informatsiooni inimese soo, vanuse, genotüübi, haiguste ja emotsioonide kohta. Omaenese lõhna saab appivõetud aroomidega nii tugevdada kui nõrgendada, olenevalt sellest, millist efekti taotletakse.
Õigesti valitud lõhna ei pruugi teine isegi tunda. Seda tajutakse alateadlikult ega suudeta vastata pähe turgatavale küsimusele: miks see inimene mulle meeldib? Ei tulda selle pealegi, et meeldivus on suuresti tingitud lõhna mõjust.
Tegusad inimesed, kelle töö seisneb rohkes suhtlemises, peavad kasutama selliseid aroome, mis avaldavad teistele rahustavat, stressivastast mõju. Kui mees tahab näidata oma jõudu ja sõltumatust, sobivad talle teravad, tugevad lõhnad. Naisel on naistekollektiivis parem kasutada värskeid, meestekollektiivis aga olenevalt eesmärkidest kas neutraalseid või võrgutavaid lõhnu.

Teen ise ravisalvi

Õppisin erialakirjandusest tegema oma lapselaste tarvis kaht ravisalvi. Mõlema aluseks on lastekreem, millele lisan naturaalseid eeterlikke õlisid. Angiini vastu segan teelusikatäie lastekreemi hulka kolm tilka geraaniumiõli ja kaks tilka koirohuõli, määrin haige lapse kaela eest- ja tagantpoolt ning katan pooleks tunniks villase salliga.

Kõrvavalu korral kasutan samuti geraaniumiõli (täiskasvanule neli-viis tilka, lapsele üks-kaks tilka lastekreemi hulka) ja määrin saadud salvi kõrvalesta ümber. Kui teha seda kolm-neli korda päevas, saab kõrv paari päevaga päris terveks, valu möödub veel varem.

Milvi Saarenurk

Populaarsemad õlid ja nende ravitoimed

Tänapäeval tuntakse sadu aroomiõlisid, kuid ravimiseks kasutatakse tunduvalt väiksemat hulka.

• Apelsini- või sidruniõli kasutatakse nii inhaleerimiseks, ravivannideks kui massaažiõlidena. Need on tõhusad depressiooni, paanikahäirete, närvisüsteemi ülepinge, suure ärrituvuse ja unetuse leevendamisevahendid. Apelsinilõhn parandab tuju ja suurendab töövõimet, sidrunilõhn on võimas toniseeriv vahend ning alandab ühtlasi vererõhku. Tsitrusviljade aroom võitleb suurepäraselt leitsakuga ja parandab inimese füüsilist seisundit ülerahvastatud ühissõidukis.
• Geraaniumiõli on bakteri- ja viirusevastase toimega ning mõjub lõdvestavalt psüühikale: vähendab närvipinget ja hirmutunnet, aitab uinuda ning alandab vererõhku. Geraanium on kindel abimees depressiooni puhul. Samuti normaliseerib see naiste menstruaaltsüklit ja abistab mehi impotentsuse korral.
• Lavendliõli tõstab tuju ja on tõhus mikroobidevastane vahend. See soodustab haavade paranemist, ravib põletushaavu ja nahaärritusi, leevendab valu, aitab putukahammustuse, päikesepõletuse, vinnide, ekseemide, kõõma, juuste väljalangemise ja sammaspoole korral. Lavendliaroomi sisse hingates on võimalik üle saada norutundest. Lühiajaline sissehingamine aitab lõdvestuda ja uinuda; kui hingate seda sisse pikalt, paraneb töövõime ja normaliseerub seedimine.
• Nelgiõlil on tugev bakterite- ja viirustevastane toime. See parandab seedimist ja kõrvaldab aju verevarustust häirivad spasmid. Nelgiõli aitab kurnatuse, pearingluse ja minestusohu korral.
• Kadakamarjaõli kasutatakse bakterite- ja viirustevastase vahendina. See alandab vererõhku, reguleerib ainevahetust ja leevendab igasuguseid põletikuprotsesse. Kadakaõli ei tohi kindlasti kasutada raseduse ajal ja see ei sobi alla 12-aastastele lastele.
• Piparmündiõli on ergutava toimega. See aitab väljutada uriini, vaigistab valu ja on tõhus antiseptiline vahend. Piparmündiõli tugevdab ka immuunsüsteemi ja tõstab potentsi.
• Rosmariiniõli mõjub stimuleerivalt, antiseptiliselt ja valuvaigistavalt. Seda kasutatakse üleväsimuse, vanadusjõuetuse, mäluhäirete ja neuroosi korral. Rosmariiniõli aitab neid, kellel on vererõhk liiga madal.
• Kummeliõli on tõhus antiseptiline preparaat, mida kasutatakse tavaliselt välispidiselt põletikuvastase, valuvaigistava ja rahustava vahendina. See on üks paremaid uinuteid.
• Männiõli aitab hästi hingamisteede põletiku korral, mobiliseerib organismi kaitsejõudusid ja aitab keskenduda.
• Tüümianiõli aitab organismil nakkustele vastu panna, parandab haavu, mõjub rahustavalt, pakub leevendust mõningate nahahaiguste korral ja stimuleerib vereringet.
• Immuunsüsteemi tugevdav eukalüptiõli on hea rögalahtisti ja antiseptik, mis hävitab mikroobe ning leevendab põletikku ja valu. Eukalüptiõli kasutatakse hingamisteede põletiku korral, aga see aitab vaigistada ka reuma-, liigese- ja lihasevalu.
• Bergamott ja basiilik ergutavad, aitavad ennetada depressiooni ja tugevdavad immuunsust
• Neroliõli on suurepärane unetuse- ja neuroosivastane vahend, mis aitab isegi südame rütmihäirete korral. Naistel leevendavat see aroom menstruatsioonieelset sündroomi. Kosmeetikud kasutavad neroliõli sageli, sest see rahustab vinnilist ja ärritunud nahka ning silub kortse.